Laenuterminid, mida iga taotleja peaks teadma

Laenuterminid

Kui eluteel peaks tekkima vajadus laenu võtta, siis soovitame esmalt järele mõelda ning seejärel teha selgeks mõned terminid, millega inimene puutub kokku tutvudes erinevate krediidiandjate laenutoodetega.

Kindlasti ei tohi laenutaotlust tehes mööda vaadata laenutoote tingimustest, kust võib leida keerukaid termineid nagu intressimäär, krediidi kulukuse määr, lepingutasu jne. Need on otseselt seotud nii sellega, kui suur on tegelik laenusumma kui ka laenu kulukus pikema perioodi jooksul. Alljärgnevalt jagamegi selgitusi levinumatele terminitele, millega puutute kokku nii laenulepingut sõlmides kui ka eelnevalt laenutoodetega tutvudes.

Nendeks laenuterminiteks on:

  1. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida laenutaotleja maksab raha laenuksvõtmise eest ja krediidiandja saab raha laenuandmise eest mingi eelnevalt kokkulepitud perioodi jooksul. See väljendub protsentuaalselt osana laenusummast. Näiteks, kui laenugraafikus on igakuine osamakse 200 eurot, siis 150 eurot sellest võib olla laenu põhiosa makse ja 50 eurot intressimakse.
  2. Lepingutasu on summa, mida tuleb tasuda lepingu sõlmimise eest. Enamasti on see summa jagatud osamaksete vahel ära ehk laenusumma ei vähene lepingutasu arvelt. Sõltuvalt finantsasutusest võivad arvestusmeetodid aga mõneti erineda. Lepingutasu võib olla nii fikseeritud kui ka kokku lepitud, ent mõnel juhul pakuvad krediidiandjad ka laenu väljastamist ilma lepingutasuta.
  3. Lepingu haldustasu on termin, mida paljud laenutaotlejad ei tea ja seda seetõttu, et kõik krediidipakkujad seda oma klientidelt ei küsi. Laias laastus on aga tegemist laenulepingu haldamisega seotud toimingute eest makstava tasuga, mille suurus ja tasumise ajakava peab olema märgitud lepingu esilehel ning maksegraafikus.
  4. Krediidi kulukuse määr (lühendatult KKM) on laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid. Selle näitamine krediidiandja kodulehel on kohustuslik. Samuti on Eesti Panga poolt paika pandud maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr, mis on kolmekordne keskpanga keskmine. See protsent muutub aastas kaks korda ning hetkel (07.11.2021) on näiteks 56,04 protsenti. KKM muutustega saab end kursis hoida Eesti Panga kodulehel. Krediidi kulukuse määra arvutamiseks võetakse arvesse kõik laenu väljastamisega kaasnevad kulud nagu laenatav rahasumma, tagasimakse periood, intressimäär, lepingukulud ja kõik muud laenuga seotud kulud. Pane aga tähele, et erinevate laenuandjate sama liiki laenud võivad olla erineva kogukuluga.
  5. Annuiteetgraafiku all peetakse silmas laenu tagasimakse graafikut, mille järgi igakuine laenumakse on ühesuguse suurusega. Graafikut täpsemalt vaadates jääb kindlasti silma see, et algusaastatel koosneb tagasimakse peamiselt intressist ja põhiosa on väiksem. Aja jooksul aga suurenevad laenu põhiosa maksed ja intressiosa väheneb.
  6. Laenu põhiosa on osa igakuisest laenumaksest. Teise poole moodustab intress. Kusjuures, kui soovite laenu ennetähtaegselt tagastada, siis laenu põhiosadest moodustuv summa on see, mis tuleb igal juhul tagastada, olenemata sellest kui palju enne lubatud tähtaega soovite laenu tagasi maksta. Üldlevinud põhiosa arvestusmeetodid laenu tagasimaksmisel on fikseeritud põhiosamaksetega laen ja annuiteet laen.
  7. Tarbijakrediidiks nimetatakse igat laenu, mida annab litsentseeritud krediidipakkuja tarbijatele. Selle alla liigituvad laenuliigid nagu tarbimislaen, arvelduskrediidid, järelmaksud, aga ka autoliising ja hüpoteekkrediit.
  8. Tarbimislaen eraisikutele antav, universaalseks otstarbeks mõeldud laen, mida saab tagatiseta ning millel on kindel tagasimaksegraafik. Sisuliselt on tegemist tarbijakrediidi ühe alamliigiga. Korraga on võimalik laenata 300 – 20 000 eurot. Tarbimislaenu on võimalik saada nii igast pangast kui ka litsentseeritud krediidiandja ja -vahendaja käest.
  9. Väikelaen on reeglina tagatiseta tarbimislaen, mida võetakse suuremate väljaminekute finantseerimiseks (kodu sisustamine, elektroonika ost) või ettenägematute kulutuste tekkimisel (hambaravi, autoremont jms.).
  10. Krediidiliin on justkui virtuaalne krediitkaart, mis võimaldab kasutajal otsustada, kui palju krediiti laenulimiidist ta kasutab. Intresse tuleb maksta ainult kasutusele võetud summa pealt. Krediidiliini iseloomustab näiteks paindlik tagasimaksegraafik, mis igal kuul ei nõua võrdseid osamakseid, tähtajatu leping ja lepingutasu puudumine ning kiire finantseerimisvõimalus ehk lisalaenu vajaduse tekkides ei pea uuesti taotlusprotsessi läbima.
  11. Krediidikonto on krediidiliinile sarnane personaalne laenulimiidipõhine toode, mille tingimused erinevate laenupakkujate juures võivad varieeruda. Näiteks aktsepteerib mõni ettevõte ainult võrdseid osamakseid ja teine jälle võimaldab läheneda teenusele paindlikumalt.
  12. Krediidi kulukus ehk krediidi kogukulu näitab, kui kallis või soodne laen on. Krediidi kogukulu tähistab krediidi kulukuse määr (KKM), millest oli ka varem juttu.
  13. Refinantseerimislaenu puhul on tegemist ühekordse abimeetmena raskustesse sattunud klientide abistamiseks. Sellisel juhul vormistatakse kliendile uus laenuleping, mille kuumakse on vanast lepingut väiksem ja laenuperiood pikem.
  14. Hüpoteeklaen on laen kinnisvara tagatisel, mille puhul koormatakse laenusaaja kinnisvara notariaalselt hüpoteegiga laenuandja kasuks. Laenusumma suurus on reeglina 80 protsenti tagatise turuväärtusest.
  15. Krediidiandjateks nimetatakse väiksemaid laenuandjaid nagu näiteks Raha24.
  16. Krediidiasutuse all peetakse silmas äriühinguid ehk panku, mis tegelevad avalikkuselt rahaliste hoiuse ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamise ning oma arvel ja nimel laenude andmise või muu finantseerimisega.
  17. Maksepuhkus saab olla osaline või täielik ning sisuliselt tähendab olemasoleva laenulepingu tingimuste muutmist, mille järgi ei pea laenuvõtja krediidipakkujaga kokkulepitud aja jooksul tegema laenu põhiosa tagasimakseid, vaid tasuma ainult intressi. Krediidiasutus ei pea maksepuhkuse võimaldamisega nõustuma ning võib laenulepingu tingimusi muuta juhul, kui maksepuhkus ei ole eelnevalt laenulepingus kokku lepitud. Pane tähele, et maksepuhkuse kasutamisel pikeneb laenu tagasimakse aeg kokkulepitud maksepuhkuse võrra ning intresse tuleb maksta rohkem kui algselt kokku lepitud.
  18. Maksehäire viitab sellele, et laenu tagasimaksmisega on tekkinud probleeme ja on tekkinud võlgnevus krediidiandja ees. Maksehäired kantakse ametlikku maksehäirete registrisse.

Kui on aga kuskil jäänud silma mõni termin, millele sooviksid samuti täpsemat taustainfot, siis võta meiega ühendust ja rõõmuga selgitame.

Kiirlaenud.ee

Kiirlaenud.ee – spetsialiseerunud portaal tarbijakrediidi turu uuringuks. Meie aitame inimestel teha parimaid ja läbikaalutletuid laenuotsuseid.

Artiklid & arvustused

Esiletoodud laenupakkumine

Kiirlaenud.ee kasutab küpsiseid. Loe lähemalt
Close Bitnami banner
Bitnami